Hääletamine

Iga kategooria nominendid ja laureaadid selguvad vastava valdkonna žürii hääletuse tulemusel kahes voorus.

Esimene voor toimub digitaalselt (v.a. Disainilahendused) ning selle tulemusel moodustub igas kategoorias eelvalik. Žüriiliige valib igas kategoorias viis kandidaati, keda peab nominatsiooni vääriliseks. Enim hääli saanud 8–10 kandidaati pääsevad teise vooru. Võrdsete tulemuste korral otsustab shortlisti koosseisu žürii esimees. Kui kategoorias on esitatud kuni kaheksa kandidaati, esimest vooru ei toimu.

Teises voorus koguneb žürii ning hindab üksnes shortlisti jõudnud kandidaate. Koosolekul arutatakse kandidaatide tugevusi, nõrkusi ja esitatud põhjendusi. Seejärel koostab iga žüriiliige pingerea, andes kolmele parimale vastavalt 4, 2 ja 1 punkti. Nende punktide alusel selguvad kategooriate nominendid ja laureaadid.

Žüriiliige ei tohi hääletada endaga seotud isiku, organisatsiooni või projekti poolt ning hindab kandidaate võrdsetel alustel vastavalt kategooria kriteeriumidele. Hääletusele on soovitatav lisada lühike põhjendus. Kuna kõik žüriiliikmed ei saa igas kategoorias hääletada, korrigeeritakse tulemusi koefitsiendiga (punktide arv jagatud hääletajate arvuga).

Kategooria „Silmapaistev panus Eesti muusikavaldkonda“ laureaat valitakse korraldajatele esitatud ettepanekute ja põhjenduste alusel, mis kirjeldavad kandidaadi pikaajalist mõju ja panust valdkonda.

Kategooria „Eesti muusikaettevõtluse eriauhind“ laureaat või laureaadid valitakse samuti korraldajatele esitatud ettepanekute põhjal, lähtudes 2025. aasta silmapaistvast panusest Eesti muusikavaldkonna ja -ettevõtluse arengusse.